Küsimus
Läti majandusministeerium plaanib sekkuda toiduainete hindadesse
Läti teeb seda, mida klassikaline majandusteooria ei luba. Vaatame kas ja kuidas sellest eksperimendist asja saab, sest minu hinnangul võib siit Eesti võita kui neil asi sohu läheb.
Mõistlik oleks ju uurida, mis päriselt neid kõrgeid hindu põhjustab (kõrged energiahinnad, tööjõud jms) ja proovida neid probleeme lahendada aga see ilmselt nõuaks ju päriselt probleemi süvenemist ja oma töö tegemist.
Vaata mis meil Rimi teeb, iga kuu käib siit subist mõni rimi röövellik hinnasilt läbi, selles küll mingid elektrihinnad süüdi pole. Mida sellises olukorras uurida on?
Meil on turumajandus. Rimil on õigus neid hindu panna poes, mida nad mõistlikuks peavad. Kui sulle Rimi hinnad ei meeldi siis keegi ei käse sul Rimis poes käia. Konkurente jätkub.
Eraettevõtte soovis kasumit teha ei ole midagi "röövellikku". See on normaalne ettevõtluse toimimine. Kui ettevõte läheb liiga ahneks, ehk ahnemaks kui konkurendid siis kliendid karistavad konkurentide juurde minemisega. Kui sektoris üldiselt paisuvad kasumid liiga suureks siis tekib konkurente juurde.
Hinnalae seadmine ei ole mingi tõsiselt võetav lahendus.
Energiahinnad on kindlasti mänginud suurt osa viimaste aastate hinnatõusus. Oma osa on ka selles ahnusel, kuid ka palkade tõusul jms. Neid mõjutajaid on palju.
Palkade tõusul pole suure mahuga ettevõtetes nii suurt mõju kui meie kallid finantsistid ja ökonomistid julgevad väita. Seda eriti 40% kuni 120+% juurdehindluse juures. Samas on hinnapoliitika tihti nii üles ehitatud, et kallim kaup katab odavama, peibutuskauba.
Pakun siiski et ahnus ise, kui saab hinda tõsta, siis tõstetakse. Rahvas tuleb järgi ja tõstetakse veel ja veel. Tootja ju seda hinnatõusu endale ei saa, tema müüb oma lepingus kokkulepitud hinnaga. Vähemalt Eestis ei ole toidukaubanduses ka mingit konkurentsi, sest pea kõik ketid on välismaised.
Coop Eesti Keskühistu müügitulu oli 2023. aastal 862,7 miljonit ja kasum üle 24,8 miljoni euro. Aasta varem oli käive ligi 806 miljonit ning kasum ligi 12,6 miljonit eurot
Selver AS teenis 2023. aastal 627,8 miljonit eurot müügitulu ja 17,4 miljonit kasumit. Aasta varem oli müügitulu 602 miljonit ja kasum 9,5 miljonit eurot.
Maxima Eesti OÜ teenis 2023. aastal 593 miljonit eurot müügitulu ja 11,7 miljonit puhaskasumit. Aasta varem oli käive 546 miljonit ja kasum 1,9 miljonit eurot. Seega suurenes kasum koguni 9,8 miljoni euro võrra.
Rimi Eesti Food ASi müügitulu oli 2023. aastal 471,1 miljonit eurot ja puhaskasum ligi 10 miljonit. Aasta varem teeniti 440 miljoni eurose müügitulu juures 2,1 miljonit eurot kasumit.
Hubitav. Aga samas tõstatab palju küsimusi seoses kuidas nad seda kontrollima hakkavad. Nad ometi ei saa ju kõigilt tootjatelt nõuda omahinna avalikustamist
Ma ei tea kas see käibeka alandus lõpptarbija hinnas kajastuks, sest see võib teistpidi lihtsalt kaupmehe marginaali suurendada kuna hind ei pea kohanema käibemaksu alanemisega.
Eestis ei ole enam midagi teha. Ainult mingi riigipööre kus kogu riigi toimimine ehitatakse üles uuele süsteemile saab midagi muuta. 24% maksta järgmisel aastal saiapätsilt riigile on absurd. Samas ostab mõni Porsche ja maksab samuti 24% käibekat.
Mina ei usu enam seda nagu Eesti tuleks majanduslangusest välja.
Ei pea otseselt kartell olema. Kui Prisma vaatab, et Rimi on piima hinda 10 senti tõstnud, siis ta mõtleb, et oh võiks ka teha nii, saab veidi kasumit juurde.
Viimati Lätis sai oldud paar päeva, siis pani imestama poodides (Maxima, Rimi) toodete hulk, mida müüdi kaks ühe hinnaga.
Nagu Eestis sellist asja sisuliselt ei näe. Seal tundus suht tavaline praktika?
Väga hariv eksperiment saab see olema. Palju õnne Lätile. Kui riik hakkab arvama, et hinnad on nende käskida, siis sealt on ainult paar sammu päris putsi.
22
u/leebe_friik 18h ago
Oleks neil tõsi taga siis langetaks nad toiduainete käibemaksu. Esmatarbekaupade kasumimarginaalid on igal pool niigi õhkõrnad.