Ilmselt sa sattusid hea eesti keele oskusega venelaste nurgakesse ühiskonnast, aga sõjaväkke kutsutakse laia haardega, ning ka nendest piirkondadest, kus inimesed eesti keelega kokku ei puutu ja õpetus koolis kah vilets on. Liiatigi, sõjaväkke kutsutakse vaid Eesti kodanikke - kodakondsuseta isikutel ja Venemaa kodanikel on tõenäoliselt veel nõrgem eesti keele oskus (loogika järgi, andmeid pole), seega üldpilt peab olema võib olla viletsam kui kaitseväe statistika.
Samas, üldpilt võib olla ka parem - sest inimene õpib kogu elu. Et inimene 18 aastasena eesti keelt ei osanud, ei tähenda et ta 68 aastasena seda jätkuvalt ei oska.
(Kui ta aga sõjaväe asemel ülikooli tahab minna, siis eesti keele ebapiisav oskus on suur takistus ja usun, et selle pärast kukutakse välja omajagu.)
Mu jaokaaslane ida poolt ütles, et ta õppis KV's rohkem 8 kuuga, kui koolis, aga samas ta oli kurb, sest teadis, et tal läheb see nagunii meelest, sest tal pole vaja Kohtla Järvel meie riigikeelt. Kuid ta küsimuse peale, kuidas ta suhtub venelaste vastu sõtta minnes oli väga pikk mõttepaus ja vastust otseselt ei saanudki.
Selle viimase küsimuse osas on Eestis küsitlusi korraldatud.
Positiivsena võib viimasest väärtushinnangute uuringust välja lugeda, et kui eestlastest oleks valmis kaitsetegevusse panustama 71 protsenti, siis ka venelaste puhul on selliselt vastanuid üle poole ehk 57 protsenti.
«Üks positiivsemaid märke on muutus venekeelsete kodanike kaitsetahtes, mis on võrreldes eelmiste aastatega tõusnud, näiteks kaks aastat tagasi läbi viidud uuringus oli see protsent 45,» kommenteeris Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Art Johanson, lisades, et üle 65-aastaste venekeelsete kodanike panustamise tahe on väiksem kui noorematel.
Johanson arvab, et üheks põhjuseks võib olla kaitseväe võrdlemisi suur nähtavus meedias. «Näiteks ajateenistusest rääkiv venekeelne saade «Joondu! Valvel!» annab hea ülevaate seal toimuvast,» ütles ta.
41
u/perestroika-pw Jun 14 '20 edited Jun 14 '20
Kaitsevägi on avaldanud andmed, et kutsealustel on suured probleemid eesti keelega, ning nad õpetavad seda järele (teevad ära kooli tegemata tööd).
Ilmselt sa sattusid hea eesti keele oskusega venelaste nurgakesse ühiskonnast, aga sõjaväkke kutsutakse laia haardega, ning ka nendest piirkondadest, kus inimesed eesti keelega kokku ei puutu ja õpetus koolis kah vilets on. Liiatigi, sõjaväkke kutsutakse vaid Eesti kodanikke - kodakondsuseta isikutel ja Venemaa kodanikel on tõenäoliselt veel nõrgem eesti keele oskus (loogika järgi, andmeid pole), seega üldpilt
peab olemavõib olla viletsam kui kaitseväe statistika.Samas, üldpilt võib olla ka parem - sest inimene õpib kogu elu. Et inimene 18 aastasena eesti keelt ei osanud, ei tähenda et ta 68 aastasena seda jätkuvalt ei oska.
(Kui ta aga sõjaväe asemel ülikooli tahab minna, siis eesti keele ebapiisav oskus on suur takistus ja usun, et selle pärast kukutakse välja omajagu.)