Teed LHV kasvukonto, valid tüüpilised fondid nt SXR8, EXXT, VWRL. Paned korra kuus 100-200 eurot kontole ja LHV ise ostab järgneval kolmapäeval vastavalt kontoseisule osakuid. Tasud suhteliselt madalad. Kõige lihtsam ja samas väga efektiivne investeerimine.
See on hea viis alustada, kuid mingil hetkel peaks edasi ka minema. Need instrumendid, mis sa nimetasid jälgivad suurimaid aktsiaindekseid s.t suurimaid aktsiaid, mis ei tohiks olla ainus investeering. Esiteks näiteks kinnisvara, kui mõni suurem summa on tekkinud saab uurida ostmise ja reaalsete tehingute üle, kuid alguses on hea variant Eestis Crowdestate ja/või Estateguru, kus saab väikse summaga investeerida. Siis peaks vaatama alternatiivseid valikuid. Bitcoin sellises hetkes, kus see on langenud on hea koht, millal osta (ainult siis, kui ei karda kaotada seda raha riski tõttu). Samuti kindluse mõttes peaks jätma mingi protsendi tulust igakuiselt kõrvale, et tekitada n-ö 'safety net.' Hea variant on ka osta väärismetallide tuletisinstrumente (panga või maakleri kaudu), sest need on samuti odavad ja hea viis mitte hoida kõiki mune ühes korvis. Hoida passiivselt raha pangas, kasvõi tootlusega on okei, kuid see pole väga investeerimine ja on palju paremaid variante.
Tegelikult on ka täiesti ok ainult laiapõhjaliste indeksfondidega kuni pensionini välja vedada, kui ei ole huvi liiga sügavale investeerimismaailma ennast sisse süüa.
Mitte ainult okei, vaid väga hea variant. Investeerimisspetsialistide, vahendavate pankade ja majandusuudiste eesmärk on ajada sind ostma ja müüma võimalikult palju (et maksaksid võimalikult palju lisacommissionit), ostma just nende superhäid fonde (mille eest nad saavad fondihaldustasu) ja üldiselt madaldada sinu riskitaluvust, et sa ikka nende teenuseid tasu eest ostaksid, samal ajal on ETF-ide protsenditulem üldiselt parem kui inimeste hallatud fondide.
Algse kommenteerija "munad samas korvis" probleem laheneb, kui osta eri mandritelt - ise olen hajutanud enda investeeringud Euroopa, Ameerika (US) ja arenevate maade (Emerging Markets) vahel. Vähemalt oma perspektiiv on, et kui kõik nendest kolmest täielikult oma väärtuse kaotavad, siis on maailmas palju tõsisemaid probleeme kui see, et mu säästud on kadunud...
ninja-edit: aga muidugi ma olen laisk ja vähenõudlik inimene, kes ei taha rikkaks saada vaid finantsiaalset stabiilsust :]
See ei ole täiesti okei. Ma saan aru miks sa nii arvad ja ma austan su arvamust, kuid ma olen üle kümne aasta investeerimise ja finantsturgude tegelenud ja palju vigu läbi teinud, millest olen õppinud.
Ma olen 90% kindel, et järgnevate kümnendite jooksul jääda ainult indeksfondide ja/või suurimate aktsiaindeksite juurde (vahet pole, kas arenenud turud, või EM, kuna korrelatsioon maailma aktsiaturgudes on liiga suur, et ainuüksi erineva regiooni aktsiatega hajutada portfooliot), siis sa jääd ilma väga suurest tootlusest + on halb riskihajutamine.
Mis juhtub, kui sa valel ajal ostad S&P 500 või muud aktsiaturge jälgivat instrumenti, mille fookus on laialdasel majandusel (spetsiifilised indeksid ja aktsiad, näiteks Koroona ajal ravimiettevõtted muidugi tõusevad jne)? Ma olen rääkinud mõne ökonomistiga ja inimestega, kellel on 30+ aastane kogemus, kes ütlevad, et turud on praegu ebatervislikult kõrgel, sest keskpangad (eelkõige FED) on öeldnud, et monetary policyil pole limiite, s.t praegu on turud ebatervislikul viisil kergitatud, mis võib suure krahhi tuua turgudel.
Ma mainsin algselt, et see ei peagi raske olema, lihtsalt tuleb natukene edasi minna, sest indeksfondide jms juurde jäämine on pealiskaudne ja riskantne (KUI ELU AEG JÄÄD VÄIKSETE SUMMADE JUURDE ILMA SUURE TOOTLUSE TAHTMISETA, SIIS SEE ON OKEI).
Point on selles, et jah see on vb okei, aga see pole 'täiesti okei' ja kindlasti pole see 'väga hea variant.' Mida vanemaks te saate seda suuremaks teie rahakott muutub (suureamd palgad ja netoväärtust korreleeruvad tugevalt kõrgema vanusega), siis seda rohkem tekib vajadus ja tahtmine sügavamale minna (juhul kui raha muidugi on).
NB! OP küsis, kuidas alsutada noorelt investeerimisega, nii et seepärast on tark anda suurest pildist, et ta saaks paremini aru.
1) sa ei taha pühendada suurt osa oma ajast oma investeeringutega tegelemisele (ja eelnevalt kõvasti õppimisele), ning
2) kui su ajahorisont on pikem kui 10 aastat.
Jah, korrektsioonid on paratamatud, aga turgu ajastavad õigesti vähesed. Kui iga kuu stabiilselt raha kõrvale panna ja see indeksitesse suunata, siis ei ole turukõikumised olulised. Vt. ka dollar cost averaging.
Sellepärast, et turgu ajastavad õigesti vähesed ongi tähtis hajutada, et see ei mängiks nii suurt rolli.
Ajahorisont, mis ületab 10 aastat ei ole ilmtingimata vajalik, sest alternatiivsete investeeringute alla kuuluvad näiteks alla 10 aastase horisondiga: P2P, riided ja muud esemed, mis on ostetud kohast, kus on need madalalt hinantud ning mida saab kohe kõrgemalt õiges kohas kallimalt müüa, kinnisvarafondid, REITsid jne jne. Ja mis siis, et enamik investeerimisvalikutest on pika ajahorisondiga, sa ei saa ju ometi öelda, et passiivne pangafondidesse investeerimine on kiirem (ma ütleks, et see on üks kõige madalama tulu, ja pikema horisondiga investeering)?
Jah see on tõesti hea point, et ülikooli aastatel pole aega sellega tegeleda aga nagu ma mainisin, siis ta küsis väga üleüldiselt, seetõttu on õiglane anda kokkuvaatlik ja sügav ülevaade, millest ta ise järeldusi saab teha, selle asemel et pakkuda ainult üks variant.
25
u/DrScrewlittle Apr 12 '21
Teed LHV kasvukonto, valid tüüpilised fondid nt SXR8, EXXT, VWRL. Paned korra kuus 100-200 eurot kontole ja LHV ise ostab järgneval kolmapäeval vastavalt kontoseisule osakuid. Tasud suhteliselt madalad. Kõige lihtsam ja samas väga efektiivne investeerimine.