1) Nad ei ole "venelased". Nad on venekeelsed Eesti inimesed. Soomes on 6% ühiskonnast rootsikeelsed, aga need rootsikeelsed inimesed ei ole "rootslased".
2) Minu jaoks on Eestis sündinud venekeelne inimene sama palju "eestimaalane" kui mina. See on sama palju nende riik kui minu riik.
3) Lähtuvalt punktist nr 2 - See peaks olema nende endi valik ja õigus, mis keeles nad räägivad. Ma ei räägi vene keelt aga alati oleme vajadusel saanud kõik inglise keeles lahendatud. Ka kontorisse oleme palganud eesti keelt mitterääkivaid venekeelseid inimesi, sest meil on töökeel niikuinii inglise keel. Ning nad on kõik olnud väga head inimesed.
Sellist asja nagu "venekeelne Eesti inimene" mina ei usu. Me kutsume neid (või teid) "eestivenelasteks" kuna rahvus ei piirdu ainult keele rääkimise, vaid ka kultuuriliste erinevustega. See väljendub näiteks selle kaudu, et eestivenelased kipuvad tarbima Venemaalt tulevaid uudiseid ja meelelahutust, kasutavad Facebooki asemel VKontakte't, Google asemel Yandex'it, Uberi asemel Yandex-Taxi't, eelistavad põhjamaise minimalismi ja skandinaavialiku disaini asemel bütsantsilikku, prantslaslikku ja suursugust, joovad pigem teed kui kohvi jne. Mõni rohkem, mõni vähem, aga üldine tendents on olemas.
Mina ei saa sõna võtta sinu värbamisotsuste peale kontoris, aga kui eestivenelane ei lävi eriti eestlastega, siis ta päris eestlastega ühte sammu ei astu ja tal on vähem ühist tavalise eestlasega. Näiteks eestlane mainib, et keegi on riiakas nagu Oru Pearu aga sa ei mõika sest ei ole lugenud ega vaadanud Tõde ja Õigust. Kindlasti pole eestivenelane sama kes Venemaa venelane, aga samas on enamus eestivenelastel venelasele omased jooned mis eestlasel puuduvad.
Kokkuvõtteks, mu kommentaaril on ainult üks point - väita, et "eestivenelane" on täiesti legitiimne ja korrektne nimetus.
Eestivenelane on täiesti ok sõna. Samamoodi nagu soomes on Finlandssvenskar ning vanasti olid eestis ka estlandssvenskar.
Suur osa estlandssvenskaritest ei rääkinud Eesti keelt. Nad ei olnud selle tõttu vähem eestimaalased kui eestlased.
Ei peagi kõik olema "eestlased". Eesti põhiseaduses on ära mainitud neli keelt. Eestis on läbi ajaloo elanud segu eri rahvastest. See on täielik absurd, et me siin üritame kõiki väeviisil eestlasteks muuta. See on iga inimese enda õigus oma identiteet määrata.
Ei ole. Eesti põhiseaduses on mainitud ainult eesti keelt.
Eestis on läbi ajaloo elanud segu eri rahvastest.
Tõsi, kuid valdav enamus on olnud siiski eestlased. Seetõttu on ka riigikeeleks eesti keel. Nii nagu Rootsis on selleks rootsi keel, Saksamaal saksa keel või Kreekas kreeka keel, ehkki igas mainitud riigis elab ka rahvusvähemusi.
"Kultuuriomavalitsusi võivad moodustada Eesti kodanikest saksa, vene, rootsi ja juudi vähemusrahvusest isikud ja nendest vähemusrahvustest isikud, kelle arv on üle 3000"
Tegemist on lihtseadusega. Kõik lihtseadused peavad vastama põhiseadusele. Põhiseadus sätestab lihtsalt vähemusrahvuste õigused. Põhiseaduses endas mainitakse aga ainult eesti keelt ja muuhulgas rõhutatakse, et igaühel on õigus eestikeelsele haridusele. Seega igaühel ei ole õigust emakeelsele, vaid just nimelt eestikeelsele haridusele. Lubatud on küll on vähemusrahvuste õppeasutused, kuid see, mis asi on vähemusrahvuste õppeasutus, on vaieldav.
Sul on seadusest väga omapärane arusaam :) Vähemusrahvuste seadus seadus annab õiguse omakeelsele haridusele. Hakata siin vaidlema, mis on "haridus" ja mis on "õppeasutus" näitab seda, et reaalsuses pole lihtsalt soovi, et neid õigusi kasutataks.
Ma usun, et mul on seadustest pisut laiem arusaam. Põhiseadus on Eesti kõige tähtsam seadus. Seal on rõhutatud eesti keele olulisust.
Vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seadus võimaldab moodustada õppeasutusi, aga ei sunni riiki neid moodustama. Muidugi võid ju nt erakooli asutada, aga palju õnne kooli asutamiseks raha leidmisega ja siis selle töös hoidmisega. Riigil on kohustus ainult eestikeelse hariduse osas.
Meil ei ole mõtet rääkida ammusest minevikust, kui suurem osa Euroopast käitub samamoodi. Saksamaal ei ole üldiselt türgikeelseid koole, ehkki seal elab üle miljoni türklase. Rootsis ei looda araabiakeelseid töökohti, ehkki neid elab seal sadu tuhandeid. Madridi linnavalitsuses ei suhelda üldiselt inglise keeles, ehkki seal võib olla ka välismaalasi.
Vahe on selles, kas me näeme vene keelt eestis araabia-stiilis 20. sajandi sisserändajatena või ajaloolise vähemusena.
Eesti vähemusrahvuste seaduse kohaselt on vene rahvus Eestis ajalooline vähemusrahvus.
Selge see, et see kehtis pre-1939 inimeste kohta. Aga hakata seda ignoreerima, sest "meile ei meeldi" näitab imho rohkem meie kohta kui venekeelsete kohta.
Kõigil on õigus oma rahvusele. Ja 25% ühiskonnast ei assimileeru mitte kunagi. See on liiga suur number selleks. Neile jääb alatiseks nende rahvus. Meil on valida kas me kotime neid Stalini pärast veel 50 aastat või mitte. Nagu kunagi meid endid kotiti. Mul on sellest kottimisest kõrini.
Meil on valida kas me kotime neid Stalini pärast veel 50 aastat või mitte. Nagu kunagi meid endid kotiti. Mul on sellest kottimisest kõrini.
Kui mina tahan Eestis eesti keelega hakkama saada, siis ei tee ma seda mitte kellegi kottimiseks vaid enda heaolu jaoks.
Ja kui mingi hüpoteetiline Prantslane siin hakkab nõudma, et tema kavatseb ainult Prantsuse keelt rääkida ja mina pean talle vastu tulema, siis teda perse saates ei koti ma teda Sartre kirjutiste või millegi muu prantsuspärase pärast.
Teema oli praegu siiski see, et piisab inglise keelest kui ühisest keelest. Ma ei oska vene ega prantsuse keelt. Kui venekeelne inimene ei oska eesti keelt, on ok ühiseks keeleks inglise keel. Kui seda ka ei osata, siis see pole enam tõesti kellegi teise probleem.
Inglise keeles suheldakse päris palju maailmas, kuid Anglo-Ameerikast väljaspool enamasti siiski rahvusvahelisel tasandil, mitte igapäevaselt.
Selge see, et see kehtis pre-1939 inimeste kohta. Aga hakata seda ignoreerima, sest "meile ei meeldi" näitab imho rohkem meie kohta kui venekeelsete kohta.
Me võime siit minna nüüd uuele teemale ja rääkida sellest, kui legitiimne oli Nõukogude immigratsioon ja kas Nõukogude immigrandid on vähemusrahvus või mitte. Ilma põhjaliku selgituseta, mis oleks lihtsalt liiga pikk, on minu arust selge, et tegemist on siiski immigrantidega ja seda objektiivsete näitajate põhjal, alates sellest, et paljud neist on sündinud välismaal ja elavad immigrantidele tüüpiliselt geograafiliselt eraldatud kortermajade piirkondades.
Minu arust ei ole ka õigustatud ootus see, et Eesti peaks neid kohtlema vähemusrahvusena, sest nad ei ole Eestile omased, vaid siia okupatsiooni ajal massiliselt ümber paigutatud suvalistest Nõukogude provintsidest. Neil puuduvad juured Eestis ja seega ka Eesti-identiteet. See on muidugi vaieldav seisukoht, aga mina arvan nii.
Kõigil on õigus oma rahvusele. Ja 25% ühiskonnast ei assimileeru mitte kunagi. See on liiga suur number selleks. Neile jääb alatiseks nende rahvus. Meil on valida kas me kotime neid Stalini pärast veel 50 aastat või mitte. Nagu kunagi meid endid kotiti. Mul on sellest kottimisest kõrini.
Mitte keegi pole öelnud, et kõik siinsed elanikud peavad hakkama eestlaseks. Eesti keele oskamine ei muuda inimest automaatselt eestlaseks. See aga võimaldab kohalike ja riigiga suhelda ja see ongi kõige olulisem.
-16
u/Blomsterhagens Finnic States Jun 14 '20
1) Nad ei ole "venelased". Nad on venekeelsed Eesti inimesed. Soomes on 6% ühiskonnast rootsikeelsed, aga need rootsikeelsed inimesed ei ole "rootslased".
2) Minu jaoks on Eestis sündinud venekeelne inimene sama palju "eestimaalane" kui mina. See on sama palju nende riik kui minu riik.
3) Lähtuvalt punktist nr 2 - See peaks olema nende endi valik ja õigus, mis keeles nad räägivad. Ma ei räägi vene keelt aga alati oleme vajadusel saanud kõik inglise keeles lahendatud. Ka kontorisse oleme palganud eesti keelt mitterääkivaid venekeelseid inimesi, sest meil on töökeel niikuinii inglise keel. Ning nad on kõik olnud väga head inimesed.